Riigiinfo

NIKAL Travel OÜ

USA

Ameerika Ühendriigid

Pealinn: Washington D.C
Valitsus: föderaalne vabariik
Raha: US dollar, USD
Pindala: 9 631 418 km2
Rahvastik: 301 139 947
Keel: inglise, hispaania, havai, kreooli 
Religioon: kristlus 75%, muu 10/, juudid 2%, islam 1%, ilma usuta 10%
Elekter: 120 V / 60 HZ
Ajavöönd: UTC -4 kuni UT - 10

Ameerika Ühendriigid (lühend USA, mis tuleb inglisekeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses.

Ameerika Ühendriikide geograafia

USA on üks suurima territoorimiga riike maailmas, suuruselt umbes pool Venemaast ja peaaegu sama suur kui Hiina. 48 osariiki on ümbritsetud Vaikse ookeaniga läänest ja Atlandi ookeaniga idast ning enamus rahvastikust elabki rannikul. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut ning Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas.

Ameerika Ühendriikide kliima

USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel temperatuur ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. 
Keskmine päevane temperatuur oktoobris jääb idarannikul NYS-s 14-18 °C
Keskmine päevane temperatuur oktoobris jääb läänerannikul San Fransiscos 14-18 °C ja Los Angeleses 18-22 °C.
Sisemaal loodusparkides tõuseb päevane temperatuur 25°C-ni.

Ameerika Ühendriikide rahvastik

Tänu suurele immigratsioonile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka 21. sajandil, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.

Keel

Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.

Religioon

USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.

Raha

Ametlik valuuta on USA dollar, $, mis jaguneb sajaks sendiks. Tavalised rahatähed on $1, $5, $10 ja $20, on olemas ka $2, $50 ja $100, kuid need on vähem käibel. Standard mündid on : 1 (penny, vasevärvi), 5(nickel – hõbevärvi) , 10 (dime, hõbevärvi), ja 25 sendine (quarter, hõbedane). Ühe dollariline münt ei ole väga laialdaselt kasutusel. 
ATM-d võtavad 1.50 dollarilise tasu teise panga kaardi kasutamise eest, ATM-d väiksemates kohtades (restoranides jne) võivad võtta suuremad kasutustasu. Krediitkaarte Visa ja MasterCard aksepteeritakse peaaegu kõikjal.

Jootraha

Jootraha oodatakse Ameerikas igal pool. 
Kuna USA-s moodustab suure osa teenindajate sissetulekust jootraha, on selle andmine nii pakikandjale, ettekandjale, kelnerile, taksojuhile kui teistele teenindajatele kohustuslik (kohalikule reisiesindajale ja bussijuhile arvestada ca 50 USD inimese kohta). Samuti jäetakse hotellist lahkumisel dollar või paar toateenijale. Tasub tähele panna, et poodides ja restoranides on hinnad ilma kohalike maksude/jootrahadeta (arvele võib seetõttu lisanduda kuni 20% sõltuvalt osariigist).
Teoreetiliselt on jootraha andmine vabatahtlik, kuid praktikas peaks alati jootraha jätma. Kui Te ei ole teenindusega üldse rahul ja veale tähelepanu pöörates seda ei parandata, siis meelega imepisikese jootraha (1-2 senti) jätmine on solvavam, kui jootraha mitte andmine. Enamus osariikidel on käibemaks, mis on 2.9 – 10%, tavalisim on 4-6%. Seda ei ole märgitud kauba hinnasildile, see lisatakse siis, kui hakkate kauba eest tasuma.