Riigiinfo

NIKAL Travel OÜ

HIINA

Riigiinfo: Hiina Rahvavabariik

Üldinfo ja kasulik teave

Hiina ajavöönd: maailmaaeg +8, Ajavahe Eestiga: talvel 6 tundi, suvel 5 tundi.
Religioonid: taoistid, budistid, kristlased 3-4%, muhameedlased 1-2% (ametlikult ateistlik ühiskond).
Keel: Ametlikud keeled - mandarini ja kantoni hiina.
Pindala: 9 596 960 km²
Elanikke: 1 343 239 923
Keskmine eluiga: 74,84 aastat
Rahvuslik koosseis: Han hiinlased 91,5%

Liiklemine Hiinas:
Taksod (chu zu che 出租车 VÕI da di 打的) on hõlpsalt tuvastatavad, neid on palju ning üldiselt on need turvalised ja odavad. Kandke alati kaasas oma hotelli visiitkaarti; seal on hotelli nimi ja aadress hiina keeles ja selle järgi teab taksojuht, kuhu teid viia.
Hotellides, rongijaamades ja turismiobjektide juures võtke takso alati selleks ettenähtud kohast. Kõikidel taksodel on taksomeetrid, nii et olge ettevaatlik, kui keegi püüab teiega hinnas enne reisi kokku leppida. Hankige endale taksoraamat (Taxi Book), mis on saadaval enamikus raamatukauplustes. Näidake taksojuhile, kuhu soovite minna. Suuremates linnades on kaasaegne metroo (di tie 地铁) väga odav, turvaline ja keskkonnasäästlik viis linnas liikuda. Ostke pilet kioskist enne, kui rongile lähete.

Raha ja krediitkaardid: Hiina rahvusvaluuta on Hiina jüaan (CNY). 1 EUR = 7 CNY (23.02.2016).
Pangad on tavaliselt avatud E-L 09 - 18. Sularaha saab vahetada pankades ja suuremates hotellides ning ka sularahaautomaate on suhteliselt palju. Raha saab Hiinas välja võtta rahvusvahelise krediit- või deebetkaardiga sellistest Hiina pankade sularahaautomaatidest, millel on Maestro või Visa logo. Ühekordsel väljavõtmisel kehtib limiit (tavaliselt 2500 CNY, st 340 EUR(23.02.2016)), kuid raha saab välja võtta mitu korda järjest. Krediitkaarte saab kasutada laialdaselt, kuid mitte kõikjal. Enne ostu sooritamist kontrollige, kas selle eest on võimalik tasuda krediitkaardiga. Juhul kui te peaksite kaotama krediitkaardi või kui see varastatakse helistage kohe Eestisse  Pankade Kaardikeskusesse tel (372) 671 1444 või oma kodupanka, nii saate te oma kaardi kohe sulgeda.

Mobiiltelefonid: Hiina ettemakstud SIM-kõnekaart koos kolmesagedusliku (tri-band) lukustamata GSM-mobiiltelefoniga annab teile kohaliku numbri, mida saate reisi jooksul kasutada. SIM-kaardid (sim ka) on saadaval lennujaamas ja suuremate linnade mobiiltelefonipoodides.

Internet: Internet on kättesaadav enamikes hotellides ja Interneti-kohvikutes. Enamikel Interneti-kohvikutel on väljas silt 网吧.

Seadused ja tavad:
Koguge teavet kohalike seaduste ja tavade kohta ning järgige neid kohapeal.
Pidage meeles, et ilma valitsuse loata ei tohi osaleda demonstratsioonidel ega jagada poliitilisi lendlehti ning teid võidakse selle tegevuse eest arreteerida.
Avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei ole üldiselt aktsepteeritud ja tõenäoliselt tuleb sellest pahandusi. Narkootikumide omamine ja tarbimine on keelatud. Narkootikumidega seotud seaduserikkumiste eest on Hiinas ettenähtud ranged karistusmäärad, sealhulgas surmanuhtlus.
Vähesed hiinlased räägivad võõrkeeli ja inglise keelt eriti ei kasutata.

Jootraha: Jootraha ootavad eelkõige giidid päeva lõppedes. Üldiselt jootraha jätmist Hiinas ei eeldata ja see võib põhjustada arusaamatusi ning ebamugavust mõlemale poolele.

Poodlemine ja kauplemine: Hiinas on palju võimalusi kauplemiseks ja poodlemine on hiinlaste rahvuslik ajaviide.  Kuid tippkaubamärkide riideesemed, sigaretid, kosmeetika, DVD-d jms, mida tänavatel imeodavate hindadega müüakse, on enamasti koopiad. Piraatlus on ebaseaduslik ning sellised tooted võidakse tollis konfiskeerida. Lisaks võite saada trahvi oma riigi tollis.
Turul, müügilettide juures ja väikestes poodides olge valmis kauplema.  Mõned müügipakkumised võivad tunduda heidutavad, kuid säilitage kannatlikkus ja makske ainult siis, kui peate hinda mõistlikuks. Kaubamajades ei ole kauplemine kombeks, kuid võite küsida, kas tehakse allahindlust.
Antiikesemeid, millel ei ole Hiina ametivõimude punast pitserit, ei tohi Hiinast välja viia.
Kraanivesi: vältige kraanivee joomist. Pudelivesi on laialt kättesaadav, kraanivett peaks enne joomist keetma.

Söök: söök on mitmekesine ning üldiselt hea ja odav. Kui teenindav personal inglise keelt ei räägi, valige restoran, mille menüükaardil on pildid.

Elektrivool: Hiina tavatarbija elektrivõrk kasutab pinget 220 V, pistikupesad võivad olla erinevat tüüpi (europistik, ameerika pistik, kolmeharuline). Paremates hotellides on korraga esindatud erinevad pistikupesa tüübid. Sobiva pistikupesa mitteleidmisel tuleks abi küsida hotelli teenindajatelt.

Ohud reisimisel: Rangete karistuste ja traditsioonilise hiina kasvatuse tõttu on Hiina välisturistile üldiselt turvaline riik, eriti kui järgitakse turistide tavalisi marsruute, mis hõlmavad suurlinnade keskusi ja vaatamisväärsusi. Oma kaasaskantaval omandil tuleb siiski silma peal hoida, sest teatud piirkondades, eriti Lõuna-Hiinas, näiteks Guangzhous ja Shenzhenis ei ole taskuvargad haruldased. Tähelepanelikkus kulub ära ka raha pangautomaadist võtmisel. Kuritegevusest suuremaks ohuks peetakse pigem liikumist linnatänavatel, mis nõuab mõnda aega harjumiseks: vaatamata liiklusreeglite olemasolule, neist suuremat ei hoolita, see käib eriti öösiti väiksemate linnade kohta.

Kliima: Talv Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C. Suvi kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni. Madala õhuniiskuse tõttu ei tundu Põhja-Hiina nii ebamugavana nagu mõned lõunapiirkonnad. Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega.
Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis. Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane, nt Hiina suurimas linnas Šanghai piirkonnas. Suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel.

Hiina köök: Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset Hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, Hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on.
Pekingi part – Kõik oskavad seostada Hiina kööki maailmakuulsa Pekingi pardiga. Väidetakse, et tõelist Pekingi parti võivat leida ainult kohapealsetes Pardirestoranides. See hiina kokakunsti pärl saavat oma tõelises hiilguses sündida ainult tingimustes, kus jälgitakse piinliku täpsusega kõiki valmistusnippe. Pekingi part on hea näide sellest, kuidas võimukandjate eelistused on läbi aegade mõjutanud ühe toidu valmistamist. Roa ajalugu ulatub tagasi Songi dünastia aegadesse. Tollal küpsetati parti savikoorikus. Yuani ajal mongolite võimu all täideti part lambalihaga, et muuta roog põhjast saabunud valitsejate maitseharjumustele vastuvõetavamaks. Alates Mingi dünastiast eelistatakse eriti õhukese naha ja pehme lihaga valget parti. Enne kui Pekingi part tänapäeval piduroana lauale kantakse, peab ta läbima kuue- kuni seitsmekümne päeva pikkuse ettevalmistusperioodi. Seda väärtuslikku lindu küpsetatakse ümaras ahjus elaval tulel, mida toidetakse datli-, virsiku- ja pirnipuu puiduga.

Hiina müür – parem üks kord näha, kui sada korda kuulda!
Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). 
Soovitused ja hoiatused: Olge valmis, müür on kohati päris järsk ja vähese treenitusega inimesed väsivad kiiresti. Kui ilm on jahe ja vihmane, kaitske end tuule ja külma vastu!

Mingi hauakambrid – Hiina hiilguse mälestusmärgid
Hiina kaks viimast suurt dünastiat Mingi ja Qingi keisrikojad jätsid endast maha suurejoonelise arhitektuuripärandi. Erilist tähelepanu selles väärivad keisrikoja liikmete hauakambrid.
Need maailma kultuuripärandisse kuuluvad vaatamisväärsused annavad hea ülevaate Hiina kultuurilistest ja arhitektuurilistest saavutustest viimase 500 aasta jooksul. Hauakambrid on ehitatud rangeimate fengshui põhimõtete järgi ja on muljetavaldavad isegi tänapäeval.

Hutong – Pekingi vanalinn
Hutong on Pekingi vanalinn ning tõlkes tähendab see „tee kaevule“.
Kitsad hutong-tänavad ja neid ääristavad traditsioonilised siheyuan-majad on vaieldamatult Pekingi kultuuripärnadi keskne osa. Vanimad hutongid ehitati juba Mingi dünastia ajal 1400 aastal.

Zhujiajiao küla – Shangai Veneetsia
Shangaist umbes 30 kilomeetri kaugusele antiiksesse linna nimega "Zhujiajiao." Linna kutsutakse ka „Shangai Veneetsiaks," sest on eriline oma pisikeste tänavate ja tänavate vahel paiknevate jõgede poolest, mille juurde kuuluvad ka mitmekümned sillakesed. Kitsad tänavad on täis söögikohti ja suveniiripoode.