Riigiinfo: Kreeka

Kreeka on üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti, mida külastab aastas üle 30 miljoni välisturisti. Kreeka turism tugineb riigi rikkalikule ajaloole, kultuuriväärtustele, kaunile loodusele ning tuntud Kreeka köögile. Kreeka on tuntud oma antiiksete ajalooliste paikade poolest, kus rahvusvaheliselt väga hinnatud turismiobjekte leidub kogu riigis. Ateena, Kreeka pealinn, on eriti populaarne sihtkoht, mida külastavad miljonid turistid, kes soovivad näha Parthenoni ja teisi ajaloolisi monumente.

Kreekas asub 18 UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat kultuuriobjekti ja 2 loodusobjekti. Nende hulgas on Akropol, Delphi arheoloogiline ala, Meteora kloostrid, Rhodose vanalinn, Olümpia arheoloogiline ala, Samose Pythagorion ja Heraion, Thessaloniki varakristlikud ja Bütsantsi monumendid ning Corfu vanalinn.

Kreeka saar on suur ja populaarne turismiobjekt, mis pakub külastajatele hingematvaid vaateid ja unustamatuid elamusi. Lisaks pealinn Ateena pakub külastajatele ka teisi suuri saari, nagu Kreeta, Rhodos, Korfu, Santorini ja Mykonos. Kreeka saared on tuntud oma kristallselge merevee, valgete liivarandade ja ajalooliste paikade poolest, mis teevad neist ideaalse puhkuse sihtkoha.

Kreeka Vabariik - Ελληνική Δημοκρατία (Ellinikí Dimokratía)

Pealinn: Ateena

Üldpindala: 131 957 km²

Elekter: 230 V

Rahvaarv: 10,4 miljonit

Religioon: valdavalt Kreeka õigeusk (98% kreeklastest peab end Kreeka õigeusklikuks)

Riigikeel: kreeka keel

Rahaühik: euro (EUR)

Ajavahe: Kreekas on sama aeg mis Eestis

Telefonikood: +30

Kreeta - Κρήτη (Kríti)

Kreeta on suurim ja kõige lõunapoolsem Kreeka saar, tuntud oma rikka ajaloo, mitmekesise kultuuri ja kauni looduse poolest. Saarel leidub palju ajaloolisi vaatamisväärsusi, sealhulgas antiikse Minoan tsivilisatsiooni varemed, nagu Knossose palee. Kreeta mägised maastikud, lopsakad orud, kaunid rannad ja kristallselge merevesi teevad sellest populaarse turismisihtkoha. Lisaks pakub Kreeta ka suurepärast kohalikku kööki, kus kasutatakse värskeid ja kohalikke koostisosi.

Pealinn: Heraklion

Üldpindala: 8,336 km²

Elekter: 230 V

Rahvaarv: umbes 634,000

Religioon: valdavalt Kreeka õigeusk

Riigikeel: kreeka keel

Rahaühik: euro (EUR)

Ajavahe: Kreekas on sama aeg mis Eestis

Telefonikood: +30

Geograafia

Kreeka, ametlikult Kreeka Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas, mis piirneb Albaania, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Selle rannajoone pikkus on umbes 13,676 kilomeetrit, ulatudes Egeuse mere, Joonia mere ja Vahemere kallastele. Kreeka koosneb maismaast ja tuhandetest saartest, millest suurimad ja tuntumad on Kreeta, Euboia, Lesbos ja Rodos. Kreeka geograafia on mitmekesine, hõlmates mägesid, tasandikke, saari ja mererandu. Riigi kõrgeim tipp on Olympos, mis ulatub 2,917 meetri kõrgusele ja on mütoloogias tuntud kui jumalate kodu. Teised märkimisväärsed mäeahelikud hõlmavad Pindose mägesid ja Rhodope mägesid põhjas.

Kreekas asub mitu vulkaani, millest kuulsaim on Santorini saare vulkaan. Selle purse umbes 3,600 aastat tagasi oli üks suurimaid teadaolevaid vulkaanipurskeid ja sellel oli märkimisväärne mõju kogu Egeuse piirkonnale. Riigi veekogude hulka kuuluvad suured jõed nagu Aliakmon, Evros ja Nestos, mis voolavad peamiselt põhjaosas. Kuigi Kreekas ei ole palju suuri järvi, on Prespa järv, mis jaguneb Kreeka, Albaania ja Põhja-Makedoonia vahel, ja Trikhonida järv, riigi suurim looduslik järv.

Kreeka on tuntud oma unikaalse looduse ja looduslike vaatamisväärsuste poolest, pakkudes külastajatele rohkelt avastamisrõõmu nii mägedes kui ka mere ääres. Riigi rikkalik kultuuripärand, ajaloolised monumendid ja kaunid loodusmaastikud teevad sellest populaarse sihtkoha reisijatele üle kogu maailma.

Kreeta, Kreeka suurim saar. Saar paikneb Egeuse mere lõunaosas ning on ümbritsetud mitmete väiksemate saarte ja saarestikega. Kreeta geograafia on mitmekesine ja dramaatiline, pakkudes külastajatele palju avastamisrõõmu.

Kreeta keskosas asub mägine piirkond, kus domineerivad kolm suurt mäestikku: Lefka Ori ehk Valged mäed lääneosas, Ida-Makedoonia ja Traakia mäed keskosas ning Dikti mäed idaosas. Kõrgeim tipp, Psiloritis (Ida), ulatub 2,456 meetri kõrgusele merepinnast ja pakub muljetavaldavaid vaateid saarele ja ümbritsevatele meredele. Kreeta on tuntud ka oma mitmete muljetavaldavate kanjonite ja kuristike poolest, nagu Samaria kuru, mis on üks Euroopa pikimaid. Samaria rahvuspark, kus see kuru asub, on populaarne matkajate seas ja pakub hingematvaid loodusvaateid. Kreetal on suhteliselt vähe suuri järvi, kuid seal on mitu märkimisväärset veehoidlat ja allikat. Kournas, ainus looduslik järv Kreetal, asub lääneosas ja on populaarne sihtkoht oma kristallselge veega.

Kreeta rikkalik geograafia ja looduslik mitmekesisus teevad sellest ideaalse sihtkoha nii loodusesõpradele kui ka kultuurihuvilistele, pakkudes võimalust avastada iidset ajalugu, kaunist loodust ja traditsioonilist kreeka külalislahkust.

Kultuur ja traditsioonid

Kreeka kultuur on tuntud oma sügava ajaloo ja rikkaliku pärandi poolest, ulatudes tagasi antiikajasse. Kreeka on olnud kunstide, teaduse ja filosoofia keskpunktiks, andes maailmale mitmeid olulisi panuseid.

Kreeka muusika ja tantsud on tähtis osa kultuurist. Traditsioonilised muusikainstrumendid, nagu bouzouki, ja tantsud, sealhulgas sirtaki, mängivad suurt rolli kohalikes pidustustes ja festivalidel. Suured festivalid nagu Apokries (karneval), Pasha (ülestõusmispühade tähistamine) ja Ochi päev (Kreeka vastupanu tähistamine) on tähtsad sündmused, mis toovad kokku kohalikke elanikke ja külastajaid. Kreeka kunst ja arhitektuur, sealhulgas antiiksed mälestised nagu Parthenon ja Akropol, on ka kultuuri olulised osad, peegeldades riigi ajaloolist ja kultuurilist rikkust.

Kreeta kultuuril on eriline identiteet, mis eristab seda mandri-Kreekast. Kreeta on tuntud oma ainulaadsete muusika- ja tantsutraditsioonide poolest. Kohalikud muusikainstrumendid nagu lyra ja luteon Kreeta muusika keskmes, ning tantsud, näiteks Pentozali, on täis energiat ja traditsioonilisust. Need tantsud on tihti kohalike kogukondade pidustuste keskmes. Kreeta festivalid, nagu Panigiri, on tihti väiksemas mastaabis ja keskenduvad kohalike traditsioonide ja kultuuride tähistamisele. Saare ajalugu, sealhulgas Minoo kultuur, on rikas ja ainulaadne, pakkudes külastajatele erinevaid ajaloolisi mälestisi nagu Knossos'i palee ja Festos'i palee. Need ajaloolised kohad, koos saare erilise ajaloo ja kultuuriga, pakuvad külastajatele eristuvaid kogemusi Kreeka kultuurist.

Kreeta kultuuriline identiteet rikastab Kreeka laiemat kultuuripärandit, tuues esile unikaalsed ja meeldejäävad jooned, mis eristavad saart mandri-Kreekast.

Kliima

Kreeka kliima on peamiselt Vahemere tüüpi, kus suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja niisked.

• Vahemereline kliima: Enamik Kreekast, sealhulgas Ateena ja saared. Suved on kuumad, temperatuurid ulatuvad 30–35 °C-ni, ja kuivad. Talved on pehmed, temperatuurid jäävad 10–15 °C vahele, ja niisked.
• Mäestikukliima: Pindose ja Rhodope mäestikes. Suved on jahedamad, temperatuurid jäävad 20–25 °C vahele. Talved on külmad ja lumised, temperatuurid võivad langeda alla 0 °C.
• Mereäärne kliima: Rannikualadel ja saartel. Suved on kuumad ja niisked, temperatuurid ulatuvad 30 °C-ni. Talved on pehmed, temperatuurid jäävad 10–15 °C vahele, ja niisked.

Kreeta kliima on Vahemere tüüpi, kus suved on kuumad ja kuivad ning talved pehmed ja niisked.

• Suvi (juuni-august): Suved on kuumad, temperatuurid ulatuvad 30–35 °C-ni. Ilm on kuiv ja päikeseline, sademeid on vähe.
• Sügis (september-november): Sügis on soe alguses, temperatuurid jäävad 20–30 °C vahele, ja muutub jahedamaks hiljem, temperatuurid langevad 15–25 °C-ni. Sademed hakkavad suurenema.
• Talv (detsember-veebruar): Talved on pehmed, temperatuurid jäävad 10–15 °C vahele, kuid võivad kohati langeda alla 10 °C. Sademeid on rohkem, sealhulgas vihma ja mõnikord lund mägedes.
• Kevad (märts-mai): Kevadel on meeldivalt soe, temperatuurid ulatuvad 15–25 °C-ni. Ilm on kuiv ja päikeseline.

Kreeta rannikualadel on kliima soojem ja kuivem, samas kui mäestikes on suvel jahedam ja talvel külmem.

Raha

Kreekas ja Kreeta saarel on ametlik rahaühik euro (EUR). Mõlemas kohas on krediit- ja deebetkaartide kasutamine laialdaselt aktsepteeritud, eriti restoranides, hotellides ja kauplustes. Kreeta väiksemates külades võib kaartide aktsepteerimine olla vähem levinud, kuid peamistes turismi- ja linnapiirkondades ei tohiks sellega probleeme tekkida.

Riigipühad

1.jaanuar - Uusaasta  

6. jaanuar - Epiphany

3. märts - Iseseisvuspäev

25. märts - Võidupüha

kuupäev varieerub - Lihavõtted

29. juuni - Püha Apostlite päev

15. august - Kõrgeim Jumalaema

28. oktoober - Eepos' päev

25. ja 26. detsember – Jõulud

Toit

Kreeka köök on maailmakuulus oma maitsvate ja tervislike roogade poolest, mille aluseks on värsked ja kohalikud koostisosad. Kreeka toidud, nagu moussaka – kihiline roog, kus baklažaan, kartul ja hakkliha koos bešameli kastmega, on tõeline maitseelamus. Souvlaki ja gyros on populaarsed tänavatoidud, kus grillitud liha serveeritakse pita leiva ja värskete köögiviljadega. Tzatziki, kurgi ja jogurti kaste, pakub värskendavat täiendust paljudele roogadele. Spanakopita, krõbe pirukas spinati ja feta juustuga, ning dolmadakia, viinamarjalehtedesse mähitud täidetud riis, on tipptasemel Kreeka delikatessid. Magustoiduks tasub proovida baklava’t, magusat filotaigna kooki pähklite ja meega, mis on tõeline maiuspala. Kreeka salat, Horiatiki, koos tomati, kurgi, punase sibula, oliivide ja feta juustuga, pakub värskendavat ja maitsvat vaheldust. Kreeka köögi maitsed, sealhulgas oliiviõli, sidrun ja erinevad ürdid, loovad roogadesse unikaalse ja värskendava maitseelamuse.

Kreeta, Kreeka suurim saar, paistab silma oma unikaalse köögi ja kohalike eripärade poolest, mis peegeldavad saare rikkalikku kultuuri ja ajalugu. Kreeta toidud on tuntud oma värskuse ja autentsete maitsete poolest, pakkudes erilisi elamusi igale maitsemeelele.

Kreatopita on üks saare traditsioonilisi roogasid, lihapirukas, mille täidiseks on tavaliselt segatud veiseliha ja sealiha, maitsestatud vürtside ja ürtidega, ja pakitud krõbedasse filotaignasse. Teine kohalike seas populaarne roog on Kalitsounia – väikesed pirukad, mille täidis võib olla magus, näiteks suhkur ja kaneel, või soolane, nagu feta juust ja maitsetaimed. Kreeta salat, tuntud kui Cretan Salad, sarnaneb Kreeka salatiga, kuid sisaldab sageli kohalikku, kuivatatud kritama leiba, mis lisab salatile iseloomuliku maitse. Saare alkohoolsete jookide seas on Raki (Tsikoudia) eriti silmapaistev – see on tugev viinamarjadest valmistatud jook, mida pakutakse sageli pärast sööki. Samuti on Margarita, käsitööjuust, mille valmistamine toimub kodustes tingimustes, ja mida kasutatakse kohalikes roogades.

Kreeta köök on oma värskuse ja koduse valmistamise traditsioonide tõttu tõeline nauding, pakkudes autentseid maitseelamusi, mis eristavad saare toite ülejäänud Kreeka köögist.

Lisainfo:https://reisitargalt.vm.ee/sihtkoht/kreeka/ ja  Kreeka saatkonnas Tallinnas, kodulehel 
https://www.mfa.gr/missionsabroad/en/estonia.html

Tingimused võivad jooksvalt muutuda, mistõttu palume vahetult enne reisi üle kontrollida info riiki sisenemise