Riigiinfo: Maroko

Maroko on Põhja-Aafrika riik, mille pealinnaks on Rabat. Riik piirneb Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega põhjas. Maroko on tuntud oma mitmekesise kultuuri, ajalooliste linnade nagu Marrakech ja Fes ning kauni looduse poolest, sealhulgas mäed ja kõrb. Riigis räägitakse peamiselt araabia ja berberi keelt ning enamik elanikke järgib islamit. Maroko on kuulus oma traditsioonilise köögi, käsitöö ja muusika poolest. Turism on oluline majandusharu, meelitades külastajaid üle maailma avastama selle rikkalikku ajalugu ja loodust. Rabat, Maroko pealinn, asub Atlandi ookeani kaldal ning uhkeldab kaunite aedade, ajalooliste kindluste ja kuninglike paleede rohkusega. Üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on Kuninglik Palee Dar al-Makhzen, mis kehastab Maroko kuninglikku elegantsi ja traditsioone. Pealinnas asub ka Hassani torn, ajalooline minaret, mis jääb kunagise suure mošee varemeteks, kuid pakub ikka veel võrratuid vaateid linna kohal.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulumisega on Maroko leidnud koha maailma aarete hulgas, tuues esile oma unikaalse kultuuripärandi ja loodusilu. Medina vanalinnad, mis asuvad Marrakechis, Fesis ja Tetouanis, pakuvad külastajatele võimalust ajarännakule, kus kitsad tänavad avanevad ajalooliste hoonete, käsitöömeistrite töökodade ja värviliste turgude poole. Need linnaosad pulbitsevad elust ja säilitavad aastasadade vanused traditsioonid, muutes nad UNESCO maailmapärandi aareteks. Rabat, Maroko modernne pealinn, on UNESCO kaitse all tänu oma ainulaadsele seguile islami ja Euroopa arhitektuurist ning ajaloolistest monumentidest. See on paik, kus mineviku ilu kohtub kaasaegse elurütmiga, luues unikaalse atmosfääri, mis köidab külastajaid üle maailma. Need paigad on vaid mõned näited Maroko mitmekesisest kultuuripärandist, mis on teeninud endale koha UNESCO maailmapärandi nimistus.

Need kohad kutsuvad meid avastama, õppima ja imetlema, viies meid teekonnale läbi aegade, kus iga kivi, iga tänav ja iga monument räägib lugu selle maa rikkast minevikust ja kaasaja sära võlujõust.

Maroko

Pealinn - Rabat

Üldpindala - 446,550 km²

Elekter - 220-240 V

Rahvaarv - 37 miljonit

Religioon - islam

Riigikeel - araabia

Rahaühik - Maroko dirham (MAD)

Ajavahe - Maroko on Eesti suhtes 1 tund taga.

Telefonikood - +212

Geograafia

Maroko asub Põhja-Aafrikas, olles üks Aafrika mandri lääneosas asuvatest riikidest. See piirneb Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega põhjas. Maroko põhjarannik on umbes 1,835 kilomeetrit pikk, mis piirneb Vahemerega. Riik jaguneb geograafiliselt mitmeks piirkonnaks, sealhulgas mägised alad, tasandikud ja kõrb. Maroko on koduks Kõrg-Atlas ja Anti-Atlas mäestikele. Kõrg-Atlas mäestik on kõrgeim mäestik Põhja-Aafrikas, kus asub ka Maroko kõrgeim tipp, Toubkali mägi (4167m). Suur osa Marokost on kaetud kõrbealadega, eriti riigi idaosas. Sahara kõrb ulatub Maroko lõuna- ja ida osadesse, pakkudes muljet avaldavaid liivadüüne ja unikaalseid loodusmaastikke. Marokos on ka viljakaid tasandikke, eriti mägede jalamil, mis sobivad põllumajanduseks. Orgud, on samuti tuntud oma kauni looduse poolest. Maroko rannik on pikalt Atlandi ookeani ääres, kus leidub nii liivarandu kui ka kaljuseid kaldajooni.

Riigi geograafia on väga mitmekesine, pakkudes külastajatele võimaluse avastada nii mägiseid maastikke, kõrbeid kui ka rannikualasid, luues ainulaadse kogemuse loodusmaastike mitmekesisusest.

Maroko piirneb järgmiste riikidega: Alžeeria, Lääne-Sahara ning Hispaania (Ceuta ja Melilla). Need naaberriigid mõjutavad Maroko kultuuri, poliitikat ja majandust ning loovad olulisi geopoliitilisi dünaamikaid selles piirkonnas.

Kliima

Maroko kliima varieerub erinevates piirkondades, kuid üldiselt võib öelda, et riigis on Vahemerest mõjutatud kliima. Suvel ja talvel on Maroko erinevates osades märgatavad erinevused.

Suvel on enamik Maroko piirkondi kuum ja kuiv. Rannikualadel, näiteks Casablancas ja Rabatis, on suved mõõdukalt soojad, kuid sisemaa linnades, näiteks Marrakechis ja Fesis, võivad temperatuurid tõusta üle 40 kraadini. Kõrbealadel, nagu Sahara kõrb, võivad suvised temperatuurid olla äärmiselt kõrged.

Talvel on Maroko rannikualadel peamiselt mõõdukalt soe kliima. Talved on jahedamad kui suved, kuid enamasti ikkagi meeldivalt soojad päeval ja jahedad ööd. Mägipiirkondades, nagu Kõrg-Atlas, võib talvel lund sadada, muutes need piirkonnad populaarseks talispordi sihtkohaks.

Üldiselt on talv Marokos meeldiv aeg külastamiseks, eriti kui soovite vältida suvist kuumust. Kuid palun pidage meeles, et Maroko kliima võib varieeruda olenevalt piirkonnast, seega on soovitatav enne reisi konkreetse piirkonna ilmaolude kohta täpsemat teavet otsida.

Raha

Marokos on kasutusel Maroko dirham. Marokos saab enamikes suuremates linnades, turismipiirkondades, hotellides, restoranides ja kauplustes maksta deebet- või krediitkaardiga. Sularaha on aga eelistatum makseviis.

Riigipühad

Iid al-Fitr - See on islami püha, mis tähistab ramadaani lõppu, paastuaja lõpetamist. Täpne kuupäev sõltub kuust Heegira kalendris ja see võib varieeruda.

Iid al-Adha - islamipüha, mida nimetatakse ka Ohverdamispiduks. Sõltub islami kalendrist ja nihkub igal aastal Gregoriuse kalendri kuupäevadest.

Troonipäev - 30 juuli tähistab Maroko kuninga troonile tuleku aastapäeva.

Kuningapäev - 18. november tähistab Maroko kuninga sünnipäeva ja on riiklik puhkepäev.

Arafa päev - See on islami püha, mis eelneb Eid al-Adha pühale (kuupäevad võivad varieeruda sõltuvalt kuu nähtavusest ja islami kalendrist).

Maulid al-Nabi - See on prohvet Muhammedi sünnipäeva tähistamise päev (kuupäev sõltub islami kalendrist ja nihkub iga aastaga vastavalt kuufaasidele).

Toit

Maroko traditsiooniline toitumine kajastab riigi kultuurilist mitmekesisust ja ajaloolist pärandit. Maroko köök põhineb paljudel looduslikel ja tervislikel koostisosadel, mis on rikkalikud värsketest köögiviljadest, maitseainetest ja tailihast.

Marokos on levinud erinevad köögiviljad nagu tomatid, paprikad, baklažaan, kartulid, suvikõrvits, porgandid ja sibulad. Need moodustavad paljude roogade aluse. Lambaliha, veiseliha ja kanaliha on Maroko köögis levinud valgulised allikad. Kefta (hakklihavardad) ja tajine (hautised) on tuntud lihatoitude näited. Kuna Maroko piirneb Atlandi ookeaniga ja Vahemere rannikuga, on kala ja mereannid olulised toiduained. Supid ja hautised valmistatakse sageli köögiviljapuljongist, mis sisaldab tomatit, sibulat, sellerit ja ürte. Maroko köögis on kasutusel mitmesugused vürtsid, sealhulgas kaneel, koriander, paprika, safran, ingver, kurkum ja harissa (vürtsikas tšilli-paprika pasta).

Enamik Maroko elanikkonnast järgib islamiusku, mistõttu sealiha ei ole Maroko traditsioonilises toidus levinud. Kuigi mõned turismipiirkonnad pakuvad alkoholi, ei ole see Maroko traditsiooniline ega laialt levinud.

Maroko köök on täis maitserikkaid ja tervislikke roogasid, mis rõhutavad värskete koostisosade tähtsust ning pakuvad nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele rikkalikke maitseelamusi.

Informatsioon ja nõustamine nakkushaiguste riskipiirkondade ja vaktsineerimissoovituste kohta http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis.html, http://vaktsiin.ee/reisijale/ ja http://www.vm.ee/?q=et/node/4832

Maroko reisiinfo: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/maroko/